Koolist. Nagu olen ka juba varem maininud õpin koolis nimega Santo Tomas. See on suur erakoolide kett, millel on umbes viis kooli Tšiilis igas suuremas linnas ja veel koole USAs, Hiinas, Hispaanias, Filipiinidel ja igalpool mujal (tseki pilti). Samanimelised on nii koolid, kui ka ülikoolid. Ülikoolis saab õppida vist peaaegu kõike - alates veterinaararstist kokani.
Keskkooli osa kuumaks on umbes 1500 eesti krooni, mida mina maksma ei pea, või maksab seda YFU. Kuumaks ei sisalda oluliselt midagi, selle raha eest saab igapäevaselt süüa (va reeded), koolipäeviku, lõpuklassi pusa ja loomulikult õppe, kuid kõik muud, kaasa arvatud õpikud, vihikud, kogu koolivormi jms tuleb ise osta. Koolil on ka sponsorid, kes teda toetavad. Kooli reklaame võib näha busside küljes või lihtsalt tänaval. Selleks et koolil rahast puudust ei tuleks, saavad kõik õpilased korra semestris 12 loosipiletit, mille nad peavad maha müüma ja müügist saadud raha koolile andma. Ühe pileti hinnaks on 500 peesot (u. 11 krooni). Piletite auhinnad on korralikud,
nt playstation, telekas, elektrikitarr jms. Mina olen juba enda omad ära müünud. Enamasti ostavad piletid ära pereliikmed või õpilased ise. Lisaks teenivad õpilased koolile raha maiustusi müües. Tuleb moodustada 6-liikmelised grupid ja grupp peab teenima kasumit 30 000 $ (u. 650 krooni) ehk 5000 $ inimese kohta. Enamasti ostetakse lihtsalt toidupoest suur kotitäis šokolaade, pulgakomme, või muud maiustusi ja müüakse need kasumiga maha. Koolis puhvetit või baari nagu Eesti koolides kombeks on, ei ole. Selle asemel peavad lapsevanemad kuskil klassis või koridorinurgas maiustusi müüma. Samamoodi toovad lapsevanemad maiustused ise kooli ja müüvad kasumiga, ning kogu kasum läheb koolile. Igal aastal (või semestril) peab ühe pere kohta koolis üks pereliige müümas käima. Ja kui ühelgil pereliikmel pole võimalik tulla müüb õpilane ise. Enamasti müüvad 2-5 inimest korraga.
Koolimaja on see-eest väga korralik ja kena. Kooli vaipadel, ustel, kardinatel on kooli logod. Mina õpin kolmandas a klassis ehk siis keskooli kolmandas klassis. Keskool hakkab siin aasta varem võrreldes eestiga, seega olen siin nagu keskkooli kolmandas klassis ehk üheteistkümnendas klassis. Koolis on kohustuslik koolivorm, poistel mustad kingad, hallid viigipüksid, hall kampsun ja polosärk. Tüdrukutel peaaegu sama, ainult pükste asemel ruudulised seelikud. Ka õpetajatel on olemas koolivormid, kuid tavaliselt nad seda ei kanna, õigemini kannavad ainult bioloogia ja hispaania keele õpetaja.
Igal hommikul kooli minnes tervitad kooli uksel õpilasi käepigistusega direktor koos kahe inspektoriga. Direktoril on vist peaaegu kõik nimed peaaegu meeles, minule ütleb enamasti Tim. Inspektorid on koolis korra hoidmiseks, et keegi ei lõhuks, karjuks, koolivormi kantaks, et keegi poppi ei teeks ja et juuksed liiga pikaks ei kasvaks. Üks inspektor istub peaaegu päev läbi kooli ukse kõrval ruumis ja kontrollib sisse- ja väljaminejaid. Tundide ajal pääseb välja, vaid siis kui lapsevanem järgi tuleb või õpetaja saadab. Ka vahetundide ajal ei ole see nii kerge, kuigi võimalik. Juukseid tavaliselt keegi lõikama ei hakka inspektori keelamise pärast, juuksed lihtsalt ei tohi silmade ees olla või lasta neil õlgadeni kasvada. Suitsetamine kooli territooriumil on lubamatu. Üldkokkuvõttes päris range värk selle koha pealt.
Koolipäevad on suhteliselt pikad, kuna see on erakool. Riigikoolides on päevad lühemad. Esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval saan lahti veidi peale kolme. Kolmapäeviti viiest ja reedeti kella kahest. Ühe tunni pikkuseks on ikka 45 minutit. Toimuvad paaristunnid – kaks tundi, vahetund, kaks tundi, vahetund jne. Vaheaeg on 15 minutit, lõunavaheaeg 45 minutit. Tunnid toimuvad kõik ühes klassis, igal klassil on oma klassiruum, vajadusel liigutakse ainult valikainete ajal või arvutiklassi ja labori tõttu. Õpetajad on need, kes liikuma peavad. Koolitoit on halb või isegi väga halb, mulle ei meeldi üldse. Mõned võtavad toidu kodust kaasa ja teevad sööklas oleva mikrolaineahjuga soojaks või siis mõned lähevad ka koju sööma
Koolis on 9 erinevat ainet, uus aine mulle on religioon, aga mida pole on geograafia, arvutiõpetus jms. Lisaks tuleb endale valida kõigepealt bioloogia, emakeele ja matem
aatika vahel üks aine (mina võtsin matemaatika, sest see on keeleliselt kergem) siis füüsika, keemia ja ajaloo vahel (jälle võtsin füüsika) ning muusika, kunsti ja inglise keele vahel (mina võtsin keele, sest õpetaja soovitas), veel muusika ja kunsti vahel, mina võtsin kunsti. Tase siin minu koolis võrreldes Eesti kooliga polegi väga madal, tavaklassides on madalam või palju madalam, aga valikainetes on peaaegu sama. Näiteks matemaatikas tehakse samu asju kuidagi teistmoodi keerulisemalt või tehakse isegi rohkem. Ka füüsika electivos (lisas) õpitakse igast keerulisi värke. Matemaatika ja füüsika tunnid on samasugused nagu Eestis, ülesanded, teooria, füüsikas katsed laboratooriumis. Keemias ja bioloogias peame ise erinevaid katsed tegema laboris ja neid analüüsima. Näiteks bioloogias oli viimane tund mingisugune katse tigudega, et igast grupist pidi keegi tigusid kaasa võtma ja siis mängisime nendega seal mitu tundi. Keemias on järgmine katse mingi saiaga. Bioloogias pidime veel näiteks tegema narkootikumidevastase 10minutilise videolõigu. Bioloogias sellist teooriat, nagu komplementaarsusprintsiip vms mida eestis õpitakse, siin ei õpita. Paljudes ainetes peab tegema erinevaid ettekandeid ja powerpointi esitlusi. Muusikatunnis mängitakse erinevaid instrumente, mitte ei õpita muusikaajalugu. Näiteks tehakse 5-liikmeline grupp ja siis peab see mängima ühe improvisatsioonilõigu. Hispaania keele tunnis on grammatikat suht vähe, nt peame gruppides näitlema - õpetaja annab teema ja meie improviseerime. Kunstis peab joonistama mingeid asju ja vahepeal on ka grupitööd, näiteks tegime mingisuguse maastiku maketti. Ka peaaegu kõik õpetajad kasutavad powerpointi tunni läbiviimiseks, aga neil on enda isiklikud laptopid. Kontrolltöid on nagu natuke vähem ja palju kergemad kui Eestis – peaaegu kõik tööd on ainult valikvastustega. Mõnes töös on ka paar küsimust, millele peab kirjalikult vastama. Isegi matemaatika ja füüsika tööd on valikvastustega, lahenduskäigu või vähemalt osa sellest peab lisalehele lihtsalt kirjutama. Kehalise kasvatuse tunnis on ainult saalijalgpall ja harjutused, kuigi see on suhteliselt mõttetu, sest keegi midagi teha ei viitsi.
Hindamissüsteem on 7 palli süsteemis. 7,0 kõrgemat hinnet pole võimalik saada, nagu on eestis näiteks 5+ või ka 5+++. Kõik hinded on võimalikud, mis jäävad numbrite 1,1 ja 7,0 vahele. Hindeid pannakse töö protsendilise õigsuse järgi. 99% vist peaks veel 7,0 olema.. või äkki on 6,9. Igaljuhul „passing grade” (nagu läbisaamishinne eestis 3) saab siin 60% õigsusprotsendiga ja selleks hindeks on 4. Eestis on see 50% ja hinne 3.
Kogu värk kõlab päris karmilt, nüüd reaalsusest – ühes tunnis tehakse umbes sama palju tööd kui Eestis jõuab teha esimese 10ne minutiga, ehk peaaegu midagi. Kõik jalutavad tunni ajal ringi, ajavad juttu, loobivad pabereid, istuvad laua peal, vahepeal kirjutavad natuke üles. See on umbes nagu vahetund Eestis. Vahest annab õpetaja ka ülesande kätte ja siis hakkab muusikapleierist muusikat kuulama. Mõnes tunnis vahepeal on rohkem distsipliini. Minu koolis pidid pooled tunnid sellised lärmakad olema ja umbes pooled sellised normaalsed, kus kirjutatakse natuke rohkem, aga siiski peaaegu midagi. Aga riigikoolis kõik sellised lärmakad. Ühte riigikooli on minu klassi aknast natuke näha – mõndasid aknaid ees ei ole, graffiteid täis soditud aknad ja seinad, porine sisehoov. Seevastu minul on suur plaatidega sisehoov, kus mängitakse enamasti vahetundide ajal jalkat. Vahetundide ajal tavaliselt ollaksegi sisehoovis, klassis või käikse koolimaja peal ringi. Mõned üksid kindlad inimesed mängivad jalgpalli sisehoovis.
Tunde jääb tegelikult päris palju ära, mida enamasti ei asendata. Vahepeal istub lihtsalt mõni inspektor klassis või käib vahepeal kontrollimas. Vahepeal jääb mõni viimane või esimene tund ka ära. Ja sellepärast hiljem kooli ei tulda või varem koju ei minda, mis on minujaoks täiesti ajuvaba. Ükskord jäi kaks viimast tundi ära ja siis kõik istuvad klassis ja ajavad juttu, mõni magab. Ma siis küsin et noh miks me koju ei või minna, viimane tund ju? Ja siis nemad et aga koolipäev pole ju veel läbi. Ja siis 20 minutit enne lõppu keegi arvas et hakkab igav ja läks inspektorilt koju küsima, aga inspektorid ei taha eriti lasta ka. Aga vahepeal paar korda on ikka juhtunud et oleme varem koju läinud. Aga see-eest on rohkem vabu päevi, näiteks septembris oli üks koolivaba nädal, eelmine nädal käisin ainult ühel päeval koolis ja järgmine nädal on jälle üks vaba koolipäev. Kodutöid antakse väga väga harva, peaaegu üldse mitte. Ja kui antakse siis niikuinii keegi ei kontrolli või õpetajat ei huvita kui sa teed seda tema silme all kellegi teise pealt maha, sama kehtib ka tunnitöödega.
Klass – minu klassis õpib 35 õpilast koos minuga, aga kuna klassiruumid on suured, siis jääb ruumi ülegi. Klassis on ainult 1-2 õpilast kes on selles klassis õppinud koolitee algusest peale, sest koolist väljaviskamine pole siin eriti haruldane ja koolivahetusi tehakse ka muudel põhjustel. Enamused klassikaaslased on pärit jõukatest peredest (Tšiili keskmisest jõukamad). Minu klassis on ka palju neid, kelle vanavanemad on või vanemad on pärit kuskilt mujalt, kuid ise kogu elu Tšiilis elanud. Kaks tükki Argentiinast, üks Iirimaalt, üks Prantsusmaalt ja üks Saksamaalt. Minu linnas teised erakoolid on näiteks Deutsche Schule, The American School ja English school. Seega elab siin päris palju neid kelle juured on pärit kuskilt euroopast. Näiteks tänavapilt siin kesklinnas ja Chiloe saarel Castro linnas on ikka suhteliselt erinev nahavärvi poolest.
Üldkokkuvõttes mulle see kool eriti ei meeldi, sest kõik on kuidagi hirmus range ja samas väga lihtne, ükskõikne ja bohuistlik. Kõike tahetakse ja proovitakse teha nagu Euroopas, aga see ei tule neil lihtsalt välja, sest nad lihtsalt ei oska olla korrektsed, aeagadest kinni pidada ja kõikidel muudel põhjustel veel. Ning kõik vanemad pingutavad hirmsasti selle nimel et oma laste õppemaksu maksta. Aga ma olen juba seal koolis juba päris ära harjunud ja vahepeal on päris lahe.
Koolist teen pilti siis kui jõuan...
Diskokuul.
Kaks telefoniga tehtud pilti viimasest korrast suusatamas, looduse pärast.
