Santiago + Las Condes + Andid

Pilvede all on Santiago

Eelmisest postitusest on pikk aeg möödas. Eelmises postituses mainisin, et vulkaan enam ei purska, siis nüüd jälle purskas paar päeva. Ning vahepeal on kolm koolipäeva ära jäänud õpilaste ja õpetajate streikide tõttu. Mõnedes koolides pole juba kolm nädalat tunde olnud. Kõike parema ja tasuta hariduse nimel!

Minu viimased postitused Tšiilis. Ei viitsi pikka juttu ajada – oma päevaplaani üles kirjutada, kirjaniku kombel oma „seiklusi” vesta või ajakirjanikku mängides Tšiili elust, kommetest, inimestest, toitudest ja vaatamisväärsustest ülevaateid teha.

Santiago talv

Kui Tšiili asjadest tahaks veel kosta, siis oleks juttu piisavalt. Tunde ennast vabalt ja küsige kommentaarides Tšiili kohta!

Talv Santiagos2

Gregorio Prantsusmaalt, Sofia Tšiilist ja Teet Eestist umbes 3 km korgusel.

Tagasi Olmues ja re-entry orientatsioon

Minu ja teiste vahetusõpilaste eelmisest korrast Olmues oli möödas 10 kuud. Ajast millal hakkas Tšiili vahetusaasta. Ajast millal kõik suhtlesime inglise keeles, vähesed rääkisid hispaania keelt. Ajast millal keegi ei teadnud Tšiilist suurt midagi. Mõned üksikud, kellel koduigatsus liiga suur oli, olid selle aja jooksul kodumaale tagasi pöördunud. Minu blogi esimene postitus oli just Olmuest! - http://tts0.blogspot.com/2007/07/aasta-tiilis.html. Olid kohal ainult eurooplased ja üks hiinlane.

Seekord oli re-entry orientatsioon ja räägiti kuidas Tšiili sõpradele, vahetus-perele ja kõigile tuttavatele nägemiseni öelda. Räägiti sellest, et kui eelmine aasta kodust lahkusime, siis pidime mõtlema, et me ei saa seda ja seda aasta aega teha ning teda ja toda aasta aega näha, ning nüüd on olukord veel keerulisem. YFU jagas nõuandeid kuidas tšiillastega kenasti hüvasti jätta jne. Samuti rääkisime veel sellest, et kas ja kuidas keegi vahetusaasta jooksul muutunud on – jäime üksmeelele, et keegi pole jõudnud veel 10-kuuga oluliselt muutuda. Kuid samuti jäime üksmeelele, et väikseid muutusi on Tšiili meie kõigiga teinud. (Vahetusaasta kestab veel edasi, seda ka kodumaal – ei ole mõtet kokkuvõtteid teha.) Kaalumuutjaid isegi ei olnud, mida tavaliselt pidavat rohkem olema, mina olen ka täpselt samasugune nagu ennem. :)

Turistipildil mina ja turistid

Olmue

Minu üllatuseks/pettumuseks oli see, et vahetusaasta ei võrdugi alati sellega, et inimene muutub paremaks suhtlejaks, julgemaks, maailmale avatumaks jms. Näiteks, mäletan ühte tüdrukut, kes eelmine aasta kõigiga suhtles ja jutustas, nüüd istus üksi. Oli teisigi, üks-kaks õpilast, kes tundusid palju vaiksemad ja mõtlikumad võrreldes eelmise aastaga. Seega ei pruugigi kogumus kõigile alati positiivne olla. Selleks, et hästi läheks tuleb lihtsalt osata õigel ajal vahetus-pere ära vahetada või üldse koju ära minna, juhul kui Tšiili elu ikka nii erinev kodumaa omast on. Üks tüdruk on pere vahetanud lausa viis korda ja oli ka õpilasi, kes alles nüüd vahetusaasta lõpus on jälle pere vahetanud.

Teisest küljest selle üle me loomulikult ei vaielnud, kas vahetusaasta suurele osale õpilastest oli positiivne või ei – kui palju uusi paiku me nägime, kui paljudes uutes linnades me käisime, kui palju uusi ja huvitavaid inimesi me kohtasime, kui palju erinevatest rahvustest inimesi me kohtasime, kui palju uut me õppisime, kui palju uusi tuttavaid me saime, kui palju uusi sõpru me saime, kui palju paremini me nüüd maailma mõistame, kui palju rohkem me nüüd oskame tolerantsemad olla, kui palju rohkem empaatiat meis nüüd on, kui palju rohkematest vaatenurkadest oskame asjadele vaadata, kui palju parem või halvem on vahetusmaa kultuur, kui palju rohkem me nüüd oskame mõista oma päris õiget perekonda kodumaal, kui palju rohkem me nüüd oskame mõista ja näha erinevaid asju ja nii edasi ja edasi ja edasi.

Enda vahtusaasta ja muutuste kohta ei tahaks veel kokkuvõtteid teha, sest vahetusaasta pole veel läbi, ning YFU väitel käib vahetusaasta edasi veel paar kuud ka kodumaal. Praegu tunnen küll ennast täpselt samasugusena nagu ma olin ka aasta tagasi. Lihtsalt aeg on edasi läinud ja mõned asjad on selgemaks saanud.

Tegelikult me ei filosofeerinud Olmues üldse nii palju nagu mina siin postituses – meil oli ainult meile, YFU Tšiili vahetusõpilastele, reserveeritud viietärniline hotell kahe suure basseini, sauna, mullivannide, suurte tubade ja rohke söögiga ja kõige muu hea ja paremaga. Viimasel õhtul Olmues korraldas YFU meile isegi „disko” koos diskoriga, snäkkide ja õludega.

Eelmisel aastal peale paari nädalat Tšiilis sai mulle selgeks, et teisel pool maakera on inimesed täitsa samasugused. Nüüd Olmues eurooplastega aega veetes sai mulle jällegi selgeks, kui erinevad võivad olla ladina-ameeriklased ja eurooplased. Veider.

Valik eurooplasi

Miskit mäda on siin Tšiili riigis

Eelmisel aastal 30. novembri postituses tegin juttu sellest, kui nõme on see, et Tšiilis ülikoolid ja koolid omavahel konkureerivad ennast reklaamides televisioonis, ajalehes, raadios ja tänaval ning reklaamid sarnanevad kõige muuga kui mõne haridusasutuse reklaamiga. (Vaata minu kooli reklaami - http://www.youtube.com/watch?v=i8zA3oTue9c ) Sest ülikoolid võiksid omavahel koostööd teha teaduse ja parematue tulemuste nimel. 4. märtsi postituses mainisin, et koolivormid Tšiilis ei täida oma ülessannet – koolivormi idee on selles, et õpilasi majandusliku olukorra järgi ei eristataks, kuid „vaesed” sorteeritakse „rikaste” seast välja juba kooli õppemaksuga, sest kõik teavad et erakoolis saab parema hariduse kui riigikoolis. Hiljuti 19. mai postituses rääkisin kuidas õpetajad meist revolutsionääre proovivad kasvatada ning kuidas minu klass ja paralleelklass koolilt klassiruumi „üle võttis” – istusime kõik koos klassiruumis luku taga ühise eesmärgi nimel – muuta direktori otsus, et mitte tüdrukut koolist välja visata. Mainisin kuidas õpilased lõpuks tõestasid, et erakoolid töötavad nagu üks kasumit tootev firma, mitte nagu üks haridusasutus.

Nüüd õpilased protestivad juba eelmisest nädalast saati, Santiagos. Õpilased tulid tänavale nõudma koolide finantseerimise ja õpilaste toetamise parandamist. Õpilased nõuavad haridusminiteeriumilt ja uuelt riigieeralvelt rohkem raha haridusele – rohkem raha riigikoolidele selleks, et võimaldada kõikidele võrdset haridust kõigile, tasuta eksamid (hetkel peavad tšillased koolilõpu eksamite tegemise eest maksma – iga eksam ca. 450 EEK), tasuta ühistransporti õpilastele ning lühemaid koolipäevi. Riik pidavat praegu suuremate summadega toetama eraülikoole, kui riigiülikoole, sest eraülikoolidest väljuvad paremad spetsialistid.

Kolmapäeval oli üleriigiline õpilaste ja õpetajate protest. Ka minu koolis polnud tunde ja keegi kooli hommikul ei läinud. Hommikul kella kümnest oli kesklinnas keskkooli- ja ülikooliõpilaste protest, mis oli rahumeelne. Mina jõudsin kohale just siis kui politsei hakkas kõiki veekahuritega laiali ajama, aga ega mul polnudki plaanis seal protestida. Santiagos oli kolmapäevane protest päris karm – politsei vahistas ligikaudu 800 õpilast ja ajas neid laiali veekahurite ja pisargaasiga. 15 inimest sai rahustuste käigus vigastada.

Valik pilte protestimarsilt. FOTO: 5 x La Tercera

Täna käisin koolis ja homme, reedel, jälle kooli pole – täitsa huvitav elu. Täna jäid kaks viimast tundi ära, sest anti maavärinahoiatus, kuid seda mida oodati veel pole. Vulkaan Chaiten lõpetas ka lõpuks purskamise ära, kuid läbi linna nimega Chaiten voolab nüüd uus jõgi. Maavärinahoiatus anti, sest viimastel päevadel on palju väikseid maavärinaid olnud ning kardetakse uue vulkaani ärkamist.

Kaosest veel nii palju, et viimased kolm päeva protestivad ka veoautodejuhid ja transpordifirmad kogunedes suurte veoautodega kiirteedele, kiirteid blokeerides. Protestitakse liiga kõrgete maksude ja kõrge bensiinihinna vastu jms. Selle tulemusena on kaupade transport häiritud – bensiinijaamades on bensiin otsa lõppenud (või on lõppemas), suured poed on pooltühjad ning ühistransport on häiritud bensiinipuudusel ning suured liinibussid pikemaid vahemaid ei sõida ning liiklus on kiirteedel häiritud.

Ülemine pilt veoautode streigilt ja kaks viimast pilti vulkaanijalamilt. FOTO: 3xLa Tercera